luuletus

Eesti keel on hea,
sest et seal on vaja pead.
koolis on halb sest seal on ball.
koolis laulda saab,
aga ka see pole hea.
matemaatikas sa pead arvutama kogu rea,
kui sa jätad pooleli siis ekoolis on hinne mitte hea.
suvi on väga hea siis enam,
koolis käima ei pea.

Koomiks

1. Piltidel on raamatus ülesanne edastada paremini teksti, et lugeja saaks paremini aru, mida kirjanik on mõelnud.
2. Koomiks sündis 5 aastat enne 20. sajandi algust USA ajalehtedes.
3. Koomiks on pärit juba 10000 aasta tagusest ajast, mil inimesed raiusid kaljudesse pilte, et nö. rääkida. Koomiks on järjestuses pildid, mis moodustavad mingi mõtte.
4. Mõlemas esitatakse juttu dialoogidena ja lühikeste remarkidega.
5. Olen lugenud Garfieldi, ta on kass, ta peremeheks on John ja temaga koos elab ka koer Odie, tavaliselt juhtub seal midagi Johni või Garfieldiga, harva odiega, mulle meeldib see koomiks, sest see on naljakas ja ainus koomiks, mis mind naerma ajab.

poogen: poogen, poogna, poognat
õudne: õudne, õudsa, õudsat
korsten: korsten , korstna, korstnat
aldis: aldis, altti, aldist
needma: needma, needan, needsin
vaaritama: vaaritama, vaaritan, vaaritad
teadma: teadma, tean, tead
teotama: toetama, toetan, toetad

FIlmi režissöör

Sulev Nõmmik: Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga kirjutas ta ka nende filmide stsenaariumid.

Arvo Kruusment: Arvo Kruusment on lavastanud filmid:

• "Kevade" (1969)
• "Don Juan linnas" (1971)
• "Suvi" (1976)
• "Naine kütab sauna" (1978)
• "Karge meri" (1981)
• "Bande" (1985)
• "Sügis" (1990)

Hardi Volmer: Hardi Volmer on lavastanud filmid:

• "Imeline nääriöö" (1984)
• "Nõiutud saar" (1985)
• "Kevadine kärbes" (1986)
• "Sõda" (1987)
• "Tööd ja tegemised" (1988)
• "Animeeritud autoportreed" (1989)
• "Jackpot" (1990)
• "Incipit vita nova" (1992)
• "Hilinenud romanss" (1994)
• "Keegi veel" (1998)
• "Primavera" (1999)

Tim Burton: Tim Burton on lavastanud filmid:

Filmist nata

1.Film sündis 1895 aasatal detsembrikuus Pariisi, Prantsusmaal.

Ajalehed

1. Eesti Päevaleht
2. Postimees
3. Eesti Ekspress
4. Äripäev
5. Õhtuleht

Kuidas teha ajakirja

1. Koosolek, kus arutatakse, millistest uudistest kirjutatakse homses lehes.
2. Hakatakse koguma materjali.
3. Peab helistama.
4. Peab ringi sõitma, küsitlema ja uurima.
5. Hakatakse artiklilt kirjutama.
6. Lisatakse artiklile pildid.
7. Kasutatakse hoolde küljendajat, ta paneb pildid ja uudised kõige paremasse järjekorda.
8. Saadetakse trükikotta, trükitakse.
9. Hakatakse lehti laiali viima ja müüma.

Untitled

Uudis	Juhtkiri	Kolumn	Arvustus	Essee	Koomiks	Karikatuur
Teaduslik ja kõike teatav ettekanne mida saab näha nii telekas kui ka lehes ja kuulda ka raadiost.	Ajalehes tähtsal kohal olev irjutis mis ei ole väga pikk.	Päeva teemaline kirjutis, mis asub väljaandes kindlal kohal  ja ilmub korrapäraselt.	Väljendab kirjutaja korralikult lahtikirjutatud arvamust mingist raamatust.	Lühem, teaduslik ja üldhuvitav teema.	Lühike naljakas jutt mis ajab inimesed naerma	Mõiste on kirjandusse tulnud kujutavast kunstist, kus see tähendab pilkepilti. Liialdava ja ülerõhutava kujutusvõttena asetab tegelase koomilisse või naeruväärsesse valgusesse, juhib teravdatud tähelepanu inimlikele nõrkustele või sotsiaalse ja poliitilise elu varjukülgedele.

Dialoog

Solikori: Tere!!!
Külalised: Tere!!
Solikori: Me arvame, et te võidate.
Külalised: me arvame, et te võidate.
Pärast mängu.
Solikori: Meil on kahju, et me parim mängija teile ette jooksis see pole teie süü, et ta kukkus.
Külalised: Meil on hea meel, et te võitsite.
Solikori: Aitähh.
Külalised: Oi me peame minema meil läheb buss.
Solikori: Nägemiseni!!
Külalised: nägemist!!

Dialoog

Gennadi:A noh kuidas mäng oli sinu arust??????
Kadõrov: Noh suht halb!!
Gennadi: Siis kui treener tuli mängu siis läks paremaks!!!
Treener: Muidugi, sest ma olen juu parim mängija!!!!
Eideke: Jah kui meie sind nägime siis sa olid nõrk kui pissi!!!
Teine muti: Viige ta ära ta on ju verine kutsu kiirabi!!!
Eideke: Ei ärge viige ma tahan veel temaga juttu rääkida!!

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast halli päist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant.

Torm rajutseb
kaevab
peksab
laastab
sööstab
laastab
oigavad
piitsutab
väsib
põlvitab
lahkub
tahab
embab.

Puud oigavad

Sünonüümid

sünge - kurb, õnnetu, morn, jõuetu;

kava - plaan, eesmärk, visand, ettevõte;

ind - hoog, rõõm, vaimustus, elevus;

küünlakuu - jaanuar, aprill, juuni, veebruar;

läbematu - kärsitu, mõtlematu, talumatu, mannetu;

halisema - kaebama, nutma, kurvastama, muretsema;

vaagima - mõõtma, jaotama, seadma, kaaluma;

taltsutama - tõkestama, pidurdama, vaigistama, pehmendama.

Ristik

Släng ja kirjakeel!

Pipi naeris südamest ja lõi köögiukse lahti. Kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla. Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kastrulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temaga istuda. Laual seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna käntsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas. Pipi kallas tassidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.